Hiljuti avaldatud uuringu põhjal suutsid 12 nädala jooksul treeneriga koos treeninud inimesed parandada oma lihasmassi, jõudu ja vastupidavust paremini kui iseseisvalt ilma treenerita treeninud grupp. Järeldati, et paremad tulemused on tõenäolisemad koos treeneriga treenides võrreldes iseseisvalt treenimisega. Loomulikult, mida parem on treener, seda tõenäolisemalt tulevad ka paremad tulemused. Me kõik soovime tulemusi, aga kas nende saavutamiseks oleks mõistlik personaaltreeneri abi kasutada?
Siin on tutvumiseks personaaltreeneri peamised tööülesanded:
- Harjutuste õpetamine ja tehnika jälgimine – See, kuidas harjutusi sooritama peaks, sõltub suurel määral inimese anatoomilistest eripäradest ja hetke treeningutasemest. Kui teha harjutusi valesti, siis on treeningul kõrgem risk tervisele. Kui harjutusi tehakse korrektselt, saavutatakse paremaid tulemusi ja vigastuseoht on väiksem. Igaühel on võimalik võtta Youtube ette ning harjutuste videoid sealt vaadata. Sageli aga ei pruugi inimene saavutada iseseisvalt sellist tehnikat, mida ta videost jälgib, ning sageli on videodes hoopis erinev tehnika ning vastukäiv info ja inimene ei teagi, milline hea tehnika on.
- Treeningplaani koostamine – Internet on tasuta treeningkavasid täis, igaüks võib endale midagi alla laadida ja trenni teha. Need kavad on justkui kõigile mõeldud, aga samas mitte kellelegi, kuna need ei võta arvesse individuaalseid eripärasid. Kas koormus peaks just selline olema? Kas need harjutused üldse sobivad? Treeningplaanis pannakse paika harjutused, seeriad, kordused, puhkepausid, tempo, treeningute kestus ja sagedus, raskused, intensiivsus/pingutusaste ja muu vastavalt kliendi olukorrale.
- Toitumissoovituste andmine – Jällegi levib internetis palju vastukäivat infot selle kohta, kuidas oleks õige toituda. Alustuseks sõltub see palju üldse eesmärgist. Pole olemas mingit universaalset õiget dieeti, vaid kehtivad teatud printsiibid. Sageli ei pea klient üldse mingit spetsiifilist dieeti jälgima, vaid piisab samm-sammult väikeste muudatuste tegemisest oma menüüs. Pikaajaliselt ei pruugi kõigi jaoks olla realistlik grammi, kalorite ja toitainete täpsusega plaani pidada.
- Motiveerimine – Personaaltreener ei pea olema kisakoori juht või kaitseväe instruktor selleks, et motiveeriv olla. Paljudele inimestele ei sobigi selline stiil, et keegi kisab ja karjub kõrval. Küll aga on paljudele vaja julgustust ja toetust, et korralikult pingutada. Iseseisvalt võib palju kergemini alla anda. Kui keegi teine kõrval on, anname tavaliselt endast rohkem kui üksi treenides. Palju raskem on lihtsalt käega lüüa.
Mis teadmised ja oskused peavad personaaltreeneril olema?
Personaaltreener on eelkõige harjutuste ekspert. Ta oskab koostada treeningkava, valida targalt harjutusi ning neid kergemaks või raskemaks kohandada. Ta aitab oma kliente tugevamaks, vastupidavamaks, ilusamaks ja tervemaks läbi treeningu ja toitumise.
Personaaltreener ei ole füsioterapeut. Füsioterapeudid peaksid olema liigutuste analüüsis ja korrigeerivate harjutuste osas pädevamad kui personaaltreenerid, sest nende töö ongi tegeleda vigastatud või valu käes vaevlevate inimestega. Personaaltreener ei ole ka psühholoog, toitumisspetsialist ega arst, kes oleks õige inimene andma nõu näiteks söömishäirete või terviseprobleemide osas.
Hea personaaltreener mõtleb pidevalt välja uusi lahendusi, kuidas oma kliente turvalisemalt, efektiivsemalt ja lõbusamalt treenida. Selle jaoks tegeleb ta pidevalt enesearenguga nii raamatute, teadusajakirjade, koolituste kui ka kolleegidega koostöö kaudu.
Personaaltreener vajab teadmisi nii anatoomiast, füsioloogiast, biomehhaanikast, biokeemiast kui ka psühholoogiast. Ta ei pea olema mingi teadusharu ekspert, küll aga peaks ta oskama oma klientidele lihtsas keeles selgitada, miks ta midagi teeb.
Kuidas eristada head personaaltreenerit halvast?
Siin on mõned küsimused, mis võivad aidata leida vastuseid: a) kas ta teeb ise regulaarselt trenni?, b) toitub enamasti tervislikult?, c) tegeleb järjepideva enesearenguga?, d) tunneb huvi kliendi heaolu ja arengu vastu?, e) on positiivne ja rõõmsameelne?, f) on kirglik fitnessi valdkonna seisukorra suhtes?, g) õpetab harjutuste tehnikat, et trennid oleks efektiivsed ja turvalised?, h) kohandab treeningprogrammi vastavalt kliendi seisundile?
Meie arvates leiab hea treener just need variatsioonid harjutustest, mida inimene on suuteline sooritama, sest inimene on inimene ja harjutused on harjutused. Kõigile ei sobi kõik. On progressioonid ja regressioonid. Vastavalt võimetele vastav harjutus või variatsioon. Ei ole vahet kas tegemist on tippsportlase või alles sporti leidva inimesega. Kui inimene ei suuda korrektselt mingit harjutust teha, siis võiks (treener) sammu või kaks või kolm tagasi astuda ja leida variatsiooni, mis tuleb välja.
Kõige sagedasem probleem, mida me näeme, on liiga raskete harjutusvariatsioonide kasutamine. Üks asi on see, kui lahe ja äge mingi harjutus on, aga see ei tohiks olla meie arvates kunagi olulisem kui turvalisus.
Hea treener vaatab alati, mida inimese terve keha harjutuse ajal teeb. Halb treener keskendub jõuharjutuste puhul näiteks liigselt ühele lihasgrupile ehk üritab maksimeerida mingite konkreetsete lihase tööd jättes aga tähelepanuta ülejäänud keha asendi, jättes arvestamata kust saadakse stabiilsus jne.
Millal võib personaaltreenerit vaja minna?
- Iseseisvalt pole eesmärki saavutanud ega arengut näinud – Kui sa pole nädalaid või isegi kuid mingit arengut oma eesmärgi suunas näinud, siis võib treener abiks tulla. Kui sa oled üksi pusinud ja pusinud aga tulemusteta, võiksid kaaluda endale kellegi appi võtmist.
- Oled täielik algaja ja ei tea üldse, kust alustada – Võib-olla liitusid juba spordiklubiga aga ei tea, millised treeningud sulle kõige paremini sobivad. Saal on erinevaid treeningvahendeid täis ning ei tunne ennast mugavalt, kuna päris hästi ei tea, kuidas neid peaks kasutama? 3-5 personaaltreeningut võib sellisel juhul täiesti hea alguse anda edasi iseseisvaks treenimiseks.
- Vajad vaheldust ja muudatust treeningplaanis – Alguses võib igasugune treening olla väljakutsuv ning uus ja huvitav, aga see ei pruugi nii alati jääda. Tekivad platood, areng jääb seisma, treening muutub üksluisemaks ja enam ei lähe entusiasmiga trenni. Sellisel juhul võib tulla kasuks personaaltreeneri juures käia, et treeningprogrammis muudatusi teha ning värskust sisse tuua.
- Ei ole üksi motiveeritud pingutama – Lihtsalt see, et keegi on kõrval ning jälgib, kuidas trenni teed, paneb tavaliselt rohkem pingutama. Mõnel inimesel on väga raske ise ennast spordiklubisse ajada ja veel vähem seal korralikult pingutada. Sellisel juhul on treenerist kindlasti palju abi. Kui oled juba aja broneerinud treeneriga kokku saamiseks ning lubanud talle, et näed trennis vaeva, siis on raske seda tegemata jätta.
- Tahad mingiks ürituseks või sündmuseks treenida – Paljudel võib olla tulemas mingi eriline üritus või sündmus, nagu näiteks pulmad või spordivõistlus ja seetõttu on soov saada paremasse vormi – parandada välimust või sooritusvõimet võimalikult kiiresti ja efektiivselt.
- Ei oska vigastuste või mingite puuduste ümber treenida – Füüsilisel treeningul on alati mingi terviserisk ja paljud treenijad kogevad seda omal nahal. Valud, ärritused ja vigastused võivad treeninguid segada, eesmärgi saavutamist raskendada ja lihtsalt tuju alla viia. Alati ei oska inimesed ise sellega midagi teha ning läbi valu treenimine ei ole ka hea mõte. Treener ei ole füsioterapeut ega tegele vigastuste ravimisega, küll aga võib ta aidata leida oma puudustest hoolimata võimalusi turvaliselt treenida ja eesmärgile lähemale jõuda.
- Tahad kinnitust, et oled õigel teel – Kõik ei ole terve elu spordiga tegelenud ning pole oma kehas väga enesekindlad. Mõnel on vaja toetust ja julgustust, et see kuidas nad sporti teevad, on neile ikkagi sobiv ja õige. Treeneri julgustus võib olla sellisel juhul väga positiivne ning aidata enesekindlust tõsta ning sellega ka tulemusi parandada.
- Tahad saada teadmisi iseseisvalt treenimiseks – Kogu aeg personaaltreeneriga treenimine ei pruugi olla finantsiliselt igaühele võimalik. Küll aga võib treeneri poole pöördudagi sellise sooviga, et temalt teadmisi iseseisvalt treenimiseks saada. See hoiab kindlasti kõvasti aega kokku võrreldes sellega kui ise internetist ja raamatutest informatsiooni otsima hakkaks.
Personaaltreeneriga treenimise peamised kasud võib kokku võtta järgmiselt:
- Järjepidevus, motivatsioon ja aruandekohustus
- Harjutuste efektiivne ja turvaline sooritus
- Harjutuste ja koormuse jõukohane valik
- Tõese ja usaldusväärse treeningu ja toitumise info otsimine
- Toitumise kohandamine eluviisiga
- Mitmekesisus ja lõbus treeningkogemus
- Järjepidev areng
„A coach is not a necessity, it’s a luxury. I compare it to buying a Toyota vs. a BMW. You don’t need a BMW, a Toyota will get you around just fine and you can still reach your destination with it. But if you can afford it, is a BMW a nicer ride? Absolutely!“ – Layne Norton
Kasutatud kirjandus:
Storer T.W, Dolezal, B.A, Berenc, M, Timmins, J. E, Cooper, C. B ”Effect of Supervised, Periodized Exercise Training versus Self-Directed Training on Lean Body Mass and other Fitness Variables in Health Club Members”.Journal of Strength & Conditioning Research, 3 January, 2014
Photo by Victor Freitas on Unsplash