Kas suhkur on üdini halb?

Autor: Risto Uuk

Eile õhtul, 03.05.16, näidati Kanal 2 saates “Radar” suhkrusõltuvuse teemalist saadet. Saade jäi väga pealiskaudseks ning värvis ühekülgse pildi suhkrust:

Suhkur on halb ja selle tarbimist tuleb piirata.

Minu isiklik kogemus lapsepõlvest lõigati mõne jupi näol tervest sisust välja ja minu põhisõnum, mida ajakirjanik teadis, et soovin edastada, jäi loost pigem välja.

Seega, siin on õigem versioon, mis oleks ajakirjaniku intervjuust pidanud välja tulema.

Mida Kanal 2 suhkrusaade oleks tegelikult pidanud näitama

Järgnevad küsimused/teemad olid ajakirjaniku poolt eelnevalt saadetud:

Sinult sooviks siis teada ka seda isiklikku lugu – kuidas suhkrutarbimisest lahti said.

Minu maiustuste tarbimise taustaks võiks alustada lapsepõlvest. Üks osa suhkrutarbimisest toimus kodus vanemate poolt toodud magusate jookide näol – ma jõin koolat, Tartu limonaadi ja Mõmmi limonaadi. Teine osa suhkrutarbimises aga oli pärast kooli pirukate, saiakeste, jäätise ja kommide ostmine. Ma kasutasin oma taskuraha maiustuste ostmiseks ja sellest minu vahepalad koosnesidki. See ei olnud lihtsalt kõhutäitmiseks, see oli ikkagi igasuguste magusaisude rahuldamiseks.

Kui ma põhi- ja keskkoolis käisin, siis proovisin suhkrutarbimist vähendada sellega, et jätsin oma taskuraha koju ja seeläbi ei tekkinud mul võimalustki maiustusi osta. Tore oli see, et selle madalama suhkrutarbimisega minu puhul isud vähenesid. Vastupidi, mida rohkem tarbisin suhkrurikkaid toitusid, seda suuremad olid isud.

Veel paremini toimis minu puhul aga see, kui asusin iseseisvat elu elama ja olin 100% ise oma toidu peremees. Ma olen loonud kodus reegli, et ise koju selliseid toitusid ei osta, mille puhul on oht ületarbimiseks. See tähendab, et meil ei ole kodus kooki, šokolaadi, jäätist ega midagi muud sellist. See ei tähenda, et me selliseid toitusid ei tarbi, lihtsalt kodus ei ole neid ahvatlusi. Näiteks kord kuus käime elukaaslasega väljas ja ostame endale kannu teed ja sööme ühe koogi. Me sööme oma kooki väga aeglaselt ja naudime seda maksimaalselt.

Ma tahaks jagada siinkohal ühte lugu, mida jagas üks toitumisnõustaja oma sotsiaalvõrgustikus. Ma parafraseerin, ta kirjutas avalikult kirja oma naisele, kus ütles, et sa ostad koju jäätist ja muid maiustusi sellepärast, et lapsed tahavad neid. Aga lapsed ei saa nendest maiustustest midagi, sest isa sööb need ära. Teeme edaspidi nii, et koju ei osta selliseid toitusid, aga kui lastel tuleb tõesti isu, siis teeme sellest vahva ürituse ja lähme kõik välja ja naudime maiustusi ja muid huvitavaid tegevusi.

Loomulikult on mõnel puhul oht ka kodust väljaspool tarbida üleliigselt palju suhkrurikkaid toitusid. Minu puhul on aidanud kõige enam see, et esiteks loon endale mingi mõistliku portsjonikoguse, millega ilmselt suudan piiri pidada, teiseks püüan aeglaselt ja tähelepanelikult väikeste ampsude haaval maiustusi süüa ning kolmandaks lahkun toidu juurest, kui olen lõpetanud.

Miks sa täna ei usu, et on olemas suhkrusõltuvus?

Ma olen sellel teemal mõeldes jõudnud arusaamani, et mitte suhkur ei ole rahuldust ja heaolu pakkuv, vaid kombinatsioon erinevatest ainetest, mida kõige maitsvamad toidud sisaldavad. Kas sulle maitseb niisama puhtalt süüa suhkrut, siirupit, mett või muud sellist?

Võtame näiteks mõned rahva tavapärased lemmikud maiustused šokolaad ja šokolaadikook. Ma ütlen ausalt, ka mulle isiklikult väga maitseb kõik, mis on šokolaadist. Kas šokolaad sisaldab suhkrut? Jah, aga see on ainult üks koostisosa, lisaks sellele on seal veel kakaod, rasva jms. See kombinatsioon teeb šokolaadi nii maitsvaks, mitte suhkur üksi. Šokolaadi olen ma küll nii palju tarbinud, et paha on hakanud (näiteks isegi 300 g ühe korraga), näiteks suhkrukuubikuid ma ei kujuta isegi ette, et keegi suudaks nii palju süüa.

Raske uskuda, et lauasuhkur on sõltuvust tekitav aine, võibolla on toidusõltuvus reaalne probleem, aga ma kahtlen, et lauasuhkur üksi on murepunkt, pigem kombinatsioon erinevatest ainetest, mis loovad väga maitsva toidu, mille tarbimisel tekib ajutiselt väga meeldiv meeleseisund.

Kus suhkur end kavalalt peidab? Hea oleks kui sul oleks näidata paar kolm toiduasja, mille puhul oled tähele pannud, et inimeste üllatus on väga suur, kui ütled neile, et need sisaldavad jõhkralt suhkrut.

Minu meelest on paljudele inimestele üllatuseks see, et üpris palju suhkrut sisaldavad näiteks jogurtid, magusad kohupiimad, mahlad, energiabatoonid, mõned maitseveed, spordijoogid, mõned kastmed. Ma ei hakkaks mingeid energianumbreid välja tooma, kuna spetsiifilised tooted sisaldavad erinevas koguses suhkrut. Pigem soovitan inimestel ise natuke pakendeid uurida oma lemmikut magusatel toodetel.

Näiteks:

  • Alma Muah koorejogurt 380 g – 100 g/suhkrut 13,4 g
  • Spordijook 750 ml – 100 g/suhkrut 7-8 g
  • Põltsamaa õunamahl 1L – 100 g/suhkrut 11 g
  • Farmi kohupiimakreem 150 g – 100 g/suhkrut 12,5 g

Aga ma rõhutaks siiski, et suhkur ei ole ainus asi, mida peaks jälgima, Jälgida tuleks ikkagi eelkõige, milline on terve päeva energiatarbimine ning toitainete kogus ja mitmekülgsus.

Kust inimene kõige rohkem suhkrut täna saab? Kas suhkru ärajätmine aitaks eestlaste ülekaalulisust?

Kui me räägime suhkru ärajätmisest, siis me tegelikult ilmselt ei mõtle tavalist lauasuhkrut, seda valget. Suhkur üksi ei ole väga rahuldust ja naudingut pakkuv, selleks on vaja kombinatsiooni erinevatest ainetest, sealhulgas näiteks vahukoor, sai, jahu, šokolaad, kakao, suhkur, mesi, siirup vms. Isegi Coca- Cola ei sisalda ainult suhkrut ja vett, seal on ilmselt ka soola, kofeiini ja midagi muud veel, mille täpset retsepti meile ei avaldata. Tee endale suhkruvesi, kui maitsev see on? Kui palju sa seda juua soovid? Ma eeldan, et mitte eriti palju.

USDA (Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi) andmetel on lisatud suhkrute näol energiat inimeste toidus ainult ca 38 kcal rohkem, jahu- ja teraviljatoodete näol 187 kcal ja lisatud rasvade, õlide ja piimatoodete näol 185 kcal rohkem kui varem ehk võrreldes 1970. aastaga. Mul Eesti andmeid ei ole, aga eeldatavasti ei ole need halvemad, sest meil on ülekaaluprobleem väiksem kui neil. Põhiline on lihtsalt see, et ühte ainet või ka toidurühma ei saa süüdistada ülekaalulisuses, oluline on üldine energiatarbimine ja energiakulu ning siia saab lugeda nii suhkru kui ka kõik muu. Tundub, et viimasel ajal on suhkrutarbimine pigem vähenenud juba ilma suhkrumaksuta teatud piirkondades USA-s New York Timesi alusel.

Seega ma ütleks, et lauasuhkru ärajätmine üksi eestlasi eriti palju ei aitaks, pigem on vaja eestlastel kärpida individuaalselt nende toiduainete/toitude koguseid, millest tarbitakse kõige enam energiat ja mille puhul on ületarbimise oht suur. Ja selliste toitude seas võivad kindlasti olla suhkrurikkad maiustused, aga ilmselt on seal ka muid toitusid, kasvõi näiteks suvehooajal suured kogused grill-liha.

Mida suhkur inimese kehaga teeb?

Ma arvan, et kõige paremini oskab sellele küsimusele vastata mõni biokeemik, et selgitada, mis täpselt kehas toimub, kui inimene suhkrut tarbib ja kui ta seda liiga palju tarbib. Mitte aga sellised biokeemikud, kes ütlevad, et “suhkur on mürk”, kuigi tegelikult selleks, et suhkur surmavalt mürgine oleks tuleb väga suure koguse (vist ca paar kilo) seda korraga tarbida, mis on ilmselgelt ebarealistlik.

Kuidas inimene saaks ära tunda, et ta tarbib liiga palju suhkrut?

Mitmed terviseorganisatsioonid (näiteks Food & Nutrition Board of the Institute of Medicine) soovitavad tarbida 10-25%, mitte rohkem, oma päevaenergiast tugevalt töödeldud magusaid või soolaseid snäkke. See tähendab siis, et kui inimese päevane keskmine energiatarbimine võiks olla kusagil 2000 kcal, siis see jätab ruumi süüa ca 200-450 kcal oma lemmikuid snäkke. Mida see tähendab? See tähendab näiteks ühte pulgajäätist või pool keskmist tahvlit piimašokolaadi või 50 g krõpsusid või lisatud suhkruid natuke siin ja seal. Ehk siis inimesel tasub pöörata tähelepanu sellele, kui palju energiat ta tarbib sellistest allikatest, mida ei loeta tavaliselt tasakaalustatud toitainerikka toidu hulka.

Kust abi saab?

Ma arvan, et abi saab kõige paremini kombineerides haridust ja keskkonnamuutust. Hariduse all võib silmas pidada näiteks mõne nõustajaga koostööd, mõne tõenduspõhise allika lugemist, häid plaane ja strateegiaid toitumise muutmiseks, erinevate toitumis- ja mõtlemisülesannete harjutamist jms. Keskkonnamuutuse puhul on tähtis ligipääs spordivõimalustele, tervisliku eluviisiga sõbrad, mitmekülgse toitainerikaste toitudega köök kodus, ahvatlustevaba töökeskkond, mitmekülgsete tegevustega eluviis jms

Kas suhkrumaksust oleks kasu?

Ma arvan seda, et ei ole realistlik oodata, et inimesed teevad ise oma elus muudatusi ning rakendavad enesekontrolli paremini toitumiseks ning rohkem liikumiseks. Seda ilmselt ei juhtu hoolimata sellest, et nii palju räägitakse tänapäeval tervisest. Üldiselt on minu juurde tulevad inimesed omajagu terviseteadlikud, st nad teavad, kuidas nende toitumine ja füüsiline aktiivsus peaksid olema teistsugused praegusest. Seda on neil aga keeruline realiseerida. Selle jaoks tuleb ilmselt kuidagi keskkonda muuta lisaks sellele hariduslikule poolele. Kas aga suhkrumaks on selleks efektiivne, jääb küsimärgi alla.

Mõned potentsiaalsed plussid suhkrumaksu näol:

  • Selliste maksude tulu saab kasutada näiteks laste füüsilise aktiivsuse arendamiseks
  • Mõne riigi näol tundub, et suhkrumaks võib efektiivne olla suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamiseks, kuid hetkel ei ole need tõendid veel piisavalt veenvad

Mõned potentsiaalsed miinused suhkrumaksu näol:

  • Arvatakse, et sellised maksud võivad kõige enam mõjutada vaesemaid
  • Suhkur ei ole ainus murekoht, kas siis teisi aineid ka maksustatakse? Või võibolla nimetada see maks maiustusemaksuks või hoopis teha kõigile üle tarbitavatele toitudele maks?
  • Näiteks teiste energiarikaste jookide tarbimine võib tõusta (mahl, piim jms)

Põhisõnum!

Lauasuhkru ärajätmine üksi eestlasi eriti palju ei aitaks, pigem on vaja eestlastel kärpida individuaalselt nende toiduainete/toitude koguseid, millest tarbitakse kõige enam energiat ja mille puhul on ületarbimise oht suur. Ja selliste toitude seas võivad kindlasti olla suhkrurikkad maiustused, aga ilmselt on seal ka muid toitusid, kasvõi näiteks suvehooajal suured kogused grill-liha.

0 Kommentaari

Kommenteeri

Tahad küsida või täiendada ?
Ootame rõõmuga sinu tagasisidet

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *