Kinnisidee ideaalsesse kehakaalu

Postituse lühikokkuvõte:

  • See on hästi teada, et KMI on halb mõõdik rasvamassi hindamiseks inimestel, kes teevad regulaarselt füüsilist trenni, mille tulemusena võib neil olla lihasmassi tase kõrgem. Samuti võib mõnel inimesel olla geneetiliselt kõrgem lihasmass.
  • Ainult kehakaalule keskendumine peamise eesmärgina viib tõenäoliselt kaalukõikumiseni ja pikaajaliselt kaalutõusuni. Kõigil inimestel ei ole neile tervislik kehakaal, kuid oluline on keskenduda pikaajaliselt tervislikuma eluviisi suunas liikumisele.
  • Lisaks välimusega seotud mõõtühikutele soovitame pöörata rohkem tähelepanu enda sooritusvõimele. Kui sa tõstad raskusi, siis kas su raskused on suuremaks läinud? Kui sa tegeled mingi spordialaga, siis kas sa oled mingis tehnikas paremaks saanud? Kui sa teed kestvustrenni, siis kas su vastupidavus on paranenud?

Me puutume väga tihti oma töös kokku inimeste madala enesehinnangu ja tujuga, mis on tingitud kinnisideest kehakaalunäitajate vastu. Arvatakse, et kui kaal ei lange, on kogu töö treeningute ja toitumisega ebaõnnestunud.

Kui palju peaks keegi kaaluma? Kahjuks ei ole sellele olemas õiget vastust. Paraku pole tegelikult sellist asja nagu ideaalset kehakaalu, kuigi selline mulje võib jääda meediast ja peavoolukirjandusest. Kui ainult võtaks kaalus alla, läheks kõik paremaks…

Öelda inimesele, et ta peab kaotama suure osa oma kehakaalust, et olla terve, pole eriti hea strateegia tervise parandamiseks. See inimene ei pruugi olla kaalunud nii vähe juba kümneid aastaid ja seega võib see eesmärk tunduda ebarealistlik.

Kehamassiindeksi alusel tervisliku seisundi hindamine

Kehamassiindeks (KMI) on valem, mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Täpsemalt on see kehakaal kilogrammides jagatud pikkusega meetrites ruudus. KMI-d alla 18,5 peetakse alakaaluks. KMI-d vahemikus 18,5-25 peetakse normaalkaaluks. KMI-d vahemikus 25-30 peetakse ülekaaluks. KMI-d üle 30 peetakse juba rasvumiseks.

Kehamassiindeks on populaarne meetod hindamaks kellegi tervislikku seisundit. Kui KMI on üle 25, soovitatakse kaalus alla võtta, kuna risk haigestuda erinevatesse tõsistesse haigustesse on väidetavalt suurenenud. Selle tulemusena on rahvas oma kaalu ja KMI pärast mures. Kui hea meetod aga tegelikult KMI on hindamaks tervislikku seisundit?

Rasvumine peaks tegelikult olema defineeritud kui üleliigse rasvamassi, mitte kehakaalu, kogunemine. Vanusega kaasneb rasvamassi ja lihasmassi suhte muutumine, rasvamass tõuseb ja lihasmassi langeb, kuigi kehamassiindeks võib jääda samaks. Kehakaal ja KMI ei suuda anda infot rasvamassi ja lihasmassi kohta.

See on hästi teada, et KMI on halb mõõdik rasvamassi hindamiseks inimestel, kes teevad regulaarselt füüsilist trenni, mille tulemusena võib neil olla lihasmassi tase kõrgem. Samuti võib mõnel inimesel olla geneetiliselt kõrgem lihasmass.

Kui selle tulemusena, et inimesel on kõrgem KMI kui kategooriad ette näevad tervele inimesele, diagnoositakse talle ülekaal või rasvumine, võib see tähendada potentsiaalselt negatiivset mõju inimese heaolule, kuigi selleks poleks tegelikult olnud põhjust.

Tavaline kehakaalu ja KMI mõõtmine võivad anda meile normaalset tagasisidet, kui oleme rasvapõletusprogrammil. Kaalulangus ei näita ilmtingimata üks ühele rasvamassi vähenemist, kuid sageli võib see olla siiski piisavalt hea mõõdik, et lihtsalt enda rasvamassi vähenemist hinnata.

Samas kui tehakse aktiivselt ka jõutrenni, siis võib rasvamass väheneda hoolimata sellest, et kehakaal on püsinud sama. Mõni inimene võib arvata oma kehakaalu jälgides, et rasvamass ei ole vähenenud ja pole mingit arengut olnud, kuigi tegelikult on.

Kas kehakaal näitab tervislikku seisundit?

Inimese unikaalset tervislikku kaalu pole ilmtingimata võimalik leida KMI, rasvaprotsendi või pikkuse ja kaalu tabelite alusel. Healthy at every size defineerib tervislikku kaalu kui kaalu, mis aitab inimesel elada tähendusrikkamat eluviisi. Sinna hulka kuulub söömine vastavalt oma keha näljatunde, isude ja küllastumise järgi ning osalemine mõistlikes ja jätkusuutlikes trennides ja füüsilistes tegevustes.

Ainult kehakaalule keskendumine peamise eesmärgina viib tõenäoliselt kaalukõikumiseni ja pikaajaliselt kaalutõusuni. Kõigil inimestel ei ole neile tervislik kehakaal, kuid oluline on keskenduda pikaajaliselt tervislikuma eluviisi suunas liikumisele.

Oluline on aru saada, et kui fookus ei ole kaalu peal, ei tähenda see, et terviseriske ja meditsiinilisi probleeme ignoreeritakse. Kui kõrge kehakaaluga inimestel on terviseprobleemid, tuleks neile anda konkreetseid soovitusi, et seisundit parandada, mitte öelda lihtsalt, et kehakaalu tuleb langetada.

Pealegi on teada, et ülekaalulised inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed ja hea sooritusvõimega võivad olla tervemad kui normaalkaalus inimesed, kes ei tee sporti ja kelle sooritusvõime on madal.

Laialdaselt aktsepteeritud uskumus, et kaalulangus tähendab paremat eluiga ja paremat tervist ei ole teadusuuringute poolt kinnitatud. Sellele eeldusele, et ülekaalulise või rasvunud inimese muutmine normaalkaaluliseks parandab nende tervist, pole hetkel häid tõendeid.

Korduvalt kaalulangetamine ja kaalus juurde võtmine võib tegelikult hoopis terviseriske tõsta. Selline jo-jo dieeditamine on põhjustanud ainevahetuse aeglustumist, muutnud keha rasvapõletusele vähem vastuvõtlikuks ja suurendanud rasvamassi kogust võrreldes lihasmassiga.

Enamus tõendite põhjal, mida me oleme näinud, tõstab rasvumine (eriti kõhuõõnte piirkonnas) erinevatesse haigustesse haigestumise riski. Sellegi poolest ei saa me otsustada kellegi tervise üle tema kaalu vaadates. Selleks, et tervislikku seisundit hinnata on vajalik korralik meditsiiniline analüüs.

Kehakaalu diskrimineerimine ja väärkasutamine

Dieeditamine ehk piirav toitumine on sageli negatiivne ja häbil baseeruv kogemus. Oma toitumise tugev piiramine põhjustab pidevat toidust mõtlemist, toidu liigtarbimist ja ülesöömispuhanguid, kuna toitusid piiratakse rangelt ja kõrgenenud on rahulolematus oma keha suhtes ning kaal kõigub palju, kuna on palju tõususid ja mõõnasid.

Kehakuvandi probleemid on väga tavalised ülekaaluliste ja rasvunud inimeste seas, eriti nende seas, kes otsivad lahendust oma kõrgele kaalule. See võib takistada edukat kaalukontrolli ning suurendada võimalusi vanade harjumuste juurde tagasilangemisse. Kehakuvandi probleemid on seotud ebaterve käitumise ja suhtumisega oma toitumisse. Oma kehakuvandi parandamine võib aidata reguleerida toitumist.

Mõõdikud oma arengu hindamiseks

Kehakoostis (lihased vs rasv) on palju olulisem kui number kaalul. Kui tahetakse kaalu langetada, tuntakse tegelikult huvi rasvamassi vähendamise vastu. Kui ainult kaalunumber oleks oluline, võiks inimesele sobida ju ka see, kui ta muutuks lihtsalt väiksemaks, aga proportsioonid ei paraneks.

Kujuta nüüd ette, et kõrvuti seisavad kaks inimest, kes mõlemad kaaluvad 80 kilo. Ühe rasvaprotsent on 20, teise oma 30. Esimesel inimesel on kehas umbes 16 kg rasvamassi, teisel aga moodustab 27 kilo kogu kehakaalust rasv. On ilmselge, et need inimesed ei näe kõrvuti samasugused välja, kuigi nende kehakaal on sama. Üks kilo rasva võtab oluliselt rohkem ruumi kui üks kilo lihaseid.

Kehakaal võib kõikuda üpris märkimisväärselt isegi ühe päeva lõikes. Kas see tähendab, et päevaga on keha välimus muutunud halvemaks? Loomulikult mitte, sest püsivate muutuste tekkimiseks kulub rohkem aega. Samamoodi ei tähenda see, et ühe päeva jooksul on kellegi tervis muutunud halvemaks.

Kehakaalu kõikumist mõjutavad eri faktorid, näiteks süsivesikute ja soola kogus, stress ja toidumass. Seega võiks lisaks kehakaalu muutustele pöörata tähelepanu ka ümbermõõtudele, võimalusel rasvaprotsendile, riiete suurusele ja peegelpildile. Kaalu absoluutväärtus on palju vähem tähtis kui kaalunumbri muutus nädalast nädalasse.

Lisaks välimusega seotud mõõtühikutele soovitame pöörata rohkem tähelepanu enda sooritusvõimele. Kui sa tõstad raskusi, siis kas su raskused on suuremaks läinud? Kui sa tegeled mingi spordialaga, siis kas sa oled mingis tehnikas paremaks saanud? Kui sa teed kestvustrenni, siis kas su vastupidavus on paranenud?

Praktiline soovitus:

Kehakaal üksi ei anna tervislikust seisundist eriti palju infot. Kehakaal on lihtsalt üks mõõdikutest oma keha arengu hindamiseks. Lisaks kaalule võivad anda head infot veel ümbermõõdud, jõunäitajad, vastupidavusnäitajad, enesetunde hinnang ja teisedki mõõdikud. Kui kaalumine põhjustab halba enesehinnangut, siis tasuks hinnata oma tulemusi sagedamini teiste näitajate alusel.

1 reply
  1. Meeskond
    Meeskond says:

    Kasutatud kirjandus:

    Angelina R. Sutin, Antonio Terracciano, Robert L. Newton. Perceived Weight Discrimination and Obesity. PLoS One. 2013; 8(7): e70048.

    Brenda Major, Dina Eliezer, Heather Rieck. The Psychological Weight of Weight Stigma. Social Psychological and Personality Science 11/2012; 3(6):651-658.

    Carraça EV, Silva MN, Markland D, Vieira PN, Minderico CS, Sardinha LB,
    Teixeira PJ. Body image change and improved eating self-regulation in a weight
    management intervention in women. Int J Behav Nutr Phys Act. 2011 Jul 18;8:75.

    Prentice AM, Jebb SA. Beyond body mass index. Obes Rev. 2001 Aug;2(3):141-7.

    Deurenberg P, Yap M, van Staveren WA. Body mass index and percent body fat: a
    meta analysis among different ethnic groups. Int J Obes Relat Metab Disord. 1998
    Dec;22(12):1164-71.

    Jon Robison. Health at Every Size: Toward a New Paradigm of Weight and Health. MedGenMed. 2005; 7(3): 13.

    Troiano RP, Frongillo EA Jr, Sobal J, Levitsky DA. The relationship between
    body weight and mortality: a quantitative analysis of combined information from
    existing studies. Int J Obes Relat Metab Disord. 1996 Jan;20(1):63-75.

    Flegal KM, Kit BK, Orpana H, Graubard BI. Association of all-cause mortality
    with overweight and obesity using standard body mass index categories: a
    systematic review and meta-analysis. JAMA. 2013 Jan 2;309(1):71-82.

    Keith SW, Fontaine KR, Allison DB. Mortality rate and overweight: Overblown or
    underestimated? A commentary on a recent meta-analysis of the associations of BMI
    and mortality. Mol Metab. 2013 Mar 25;2(2):65-8.

    Jon Robison, Kelly Putnam, Laura McKibbin. Health at Every Size: A Compassionate, Effective Approach for Helping Individuals With Weight-Related Concerns—Part I. AAOHN Journal. April 2007, vol. 55, no. 4.

    Risto Uuk. Miks kaal ei kuku? Tervis Pluss. 2014.

    Reply

Kommenteeri

Tahad küsida või täiendada ?
Ootame rõõmuga sinu tagasisidet

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *