Kõik on kontekstist sõltuv

Autor: Kristjan Koik

Väga sageli küsitakse meilt küsimusi, millele on raske vastata. Küsimused on toonilt must-valged jätmata ruumi hallile. Tihti soovitakse “jah” või “ei” vastust. Kui kõik küsijad saaksid sellest aru, et enamasti KÕIK SÕLTUB, siis sellest lähtuvalt saaks hakata küsima õigeid küsimusi. Mitte küsimusi nagu:

  • Kas harjutus X või treening X on funktsionaalne või mitte?
  • Kas harjutus X on hea harjutus?
  • Kas parem on kasutada suuri raskusi ja vähem kordusi või vastupidi?
  • Kas intervalltreening on parem kui ühtlusmeetodil aeroobne treening?
  • Kas ühte kehaosa peaks treenima üks või kaks või kolm korda nädalas?
  • Kas split-kavad on paremad kui kogu keha kavad?
  • Kumb on parem — kang turjal kükk või jalapress?
  • Kas vabad raskused on paremad kui masinad?
  • Kas süsivesikud teevad paksuks?
  • Kumb on parem — hularõngas või graatsiaketas?

Need on kõik reaalselt esitatud küsimused. Me anname nendele ka vastuse. See on: kõik sõltub! Kõik on kontekstist sõltuv. Kõik ei ole must ja valge.

Vaatame mõnda nendest küsimustest lähemalt:

Kas harjutus X või treening X on funktsionaalne või mitte?

Funktsionaalne treening või harjutus on selline, mis aitab inimesel enda eesmärki ellu viia. Kuna inimestel võivad olla erinevad eesmärgid, siis ka harjutused või treeningud, mis ühele on funktsionaalsed, võivad kellelegi teisele olla mittefunktsionaalsed. Loe pikemalt postitusest: “Trenn, mis viib sihile.”

Kas harjutus X on hea harjutus?

Õigem oleks küsida, kas harjutus X on sellele konkreetsele inimesele selles konkreetses olukorras selle konkreetse eesmärgi puhul hea või halb? Kõik sõltub. Loe pikemalt postitusest: “Pole halbu harjutusi, vaid halb rakendus ja sooritus.”.

Kas parem on kasutada suuri raskusi ja vähem kordusi või vastupidi?

Parem mille jaoks? Mis on eesmärk? Kas tegu on algajaga või juba kogenud treenijaga? Kas on olnud vigastusi või kuskilt valutab? Kõik sõltub.

Kas intervalltreening on parem kui ühtlusmeetodil aeroobne treening?

Mõlemal on oma aeg ja koht. Mõlemal on omad kasutegurid. Üks on üldjuhul intensiivsem ja ajaliselt lühem, teine rahulikum, aga ajaliselt mahukam. Milline on inimese treenituse tase? Millised on tema eesmärgid? Kumb talle rohkem meeldib? Kõik sõltub.

Kas vabad raskused on paremad kui masinad?

Paremad mille jaoks? Loe pikemalt postitusest: “Masinad vs vabad raskused.”.

Kas süsivesikud teevad paksuks?

Kui süsivesikud põhjustavad rasvumist, siis miks üldse süsivesikuid süüa? Kas sellise loogika alusel poleks kõige parem süüa 0 g süsivesikuid kogu aeg? Kui süsivesikud põhjustavad rasvumist, siis ju ka 1 g süsivesikuid põhjustab natuke rasvumist? Jällegi, kõik sõltub väga paljudest faktoritest. Toitumisest ja treeningutest ning muudest sammudest, mis on vajalikud edukaks kaalulangetuseks, annab ülevaate meie e-raamat “Kaalulangetuse teekond.”

Kumb on parem — hularõngas või graatsiaketas?

Inimesed küsivad sageli kas “must või valge” ja tahavad “jah või ei” stiilis vastuseid. Soovitame näha erinevaid värve. Soovitame õppida vaatama erinevaid situatsioone ja konteksti. Soovitame õppida küsima õigeid küsimusi ja näha rohkem vaeva mõtlemisega.

”Critical thinking is thinking about your thinking while you’re thinking in order to make your thinking better.”

— Dr. Richard Paul

1 reply

Trackbacks & Pingbacks

  1. […] Ise ei tee ma seda süsteemselt juba aastaid. Mõnikord natuke, näiteks soojenduse osana. Seega õigus on mõlemal – see võib olla suurepärane, aga ka mõttetu harjutus. Kõik sõltub kontekstist. […]

Kommenteeri

Tahad küsida või täiendada ?
Ootame rõõmuga sinu tagasisidet

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *