Kui sööme nagu kiviajal

Kuigi paleodieedi poolehoidjad propageerivad erinevaid menüüsid, tähendab kõnealune dieet eeskätt kala, liha, muna, juur- ja puuviljade, pähklite-seemnete söömist ja tervislike õlide tarbimist ning hoidumist teravilja- ja piimatoodetest, kaunviljadest, suhkrust ja soolast. Põhjenduseks öeldakse, et kuna oleme viimati nimetatud toiduaineid evolutsiooni mõistes tarbinud lühikest aega (vähem kui 10 000 aastat), pole meie organism nendega kohanenud, mistõttu tekivad terviseprobleemid.

Mis on paleodieet?

Üks populaarsemaid paleoteemalisi veebilehti ThePaleoDiet.com selgitab, et paleodieet põhineb terviklikel tänapäevastel toiduainetel nendest toidurühmadest, mida meie kütt-korilastest esivanemad oleksid söönud kiviajal, st 2-6 miljonit aastat tagasi kuni põllumajanduse alguseni 10000 aastat tagasi.

Nende toiduainete hulka kuuluvadki värske liha (eelistatuna  mahekasvatatud veise-, sea-, lamba-, ja linnuliha ning organid), kala, muud mereannid, värsked puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid ja tervislikud õlid (oliivi-, kookos-, avokaado-, makadeemia-, Kreeka pähkli ja linaseemneõli). Teravilju, kaunvilju, rafineeritud suhkrut, piimatooteid ja muid töödeldud toite meie esivanemate toidulaual polnud.

Mida esiisad sõid?

Nende inimeste toitumises, kes järgivad traditsioonilisi dieete praegu, võib leida väga suuri erinevusi. Teatud piirkondades on suur osa loomsetel toitudel, teistes paikades jällegi suurem osa taimedel. Näiteks Arktika inuitid ja Aafrika masaid tarvitavad palju rasvu ja söövad rohkelt loomset toitu ning väga vähe juurvilju. Uus-Guinea idarannikul asuva Kitava saare elanikud jällegi tarvitavad toiduks palju taimi, aga vähe rasvu.

Arvatakse, et modernse inimese esivanemad arenesid troopilises kliimas, eeldatavasti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Nende toit sisaldas tõenäoliselt põhiliselt taimi (võib-olla 70%). Samas pidi osa inimesi 40 000 aastat tagasi Euroopasse tulles üle võtma loomse menüü, et kohaneda valitsenud jääaja tingimustega.

5000-10000 aastat tagasi, kui kliima soojemaks muutus, sai hoo sisse põllumajandus ning hakati tarbima teravilju, piima, marju ja juurikaid. Mõnes piirkonnas hakati põllumajandusega tegelema alles 2000 aastat tagasi. On aga ka leitud jääke teraviljadest, mis võivad olla pärit 30 000 aasta tagusest ajast.

On ilmselge, et mingit kindlat esivanemate või kiviaja dieeti pole kunagi eksisteerinud. Seda, kuidas inimesed toitusid, mõjutasid kliima ja piirkond.

Kas oleme kohanenud?

Paleosööjad väidavad, et kuna oleme evolutsiooni mõistes teatud toiduaineid väga lühikest aega tarbinud, peaksime need menüüst kõrvaldama või neid palju vähem sööma. Piima hakati suuremas koguses tarbima siis, kui põllumajandus võimaldas loomi karjatama hakata. Kas oleme piimaga kohanenud?

Enamik inimesi ei saa tõepoolest täiskasvanuna piima juua laktoositalumatuse pärast. Lastel toodab keha ensüümi laktaasi, mis laktoosi (piimasuhkrut) töötleb, aga täiskasvanueas paljude inimeste organism laktaasi toota ei suuda.

Põhja-Euroopa täiskasvanute organism enamasti seda ensüümi enamasti ikkagi toodab ja neil laktoositalumatust ei teki. Võimalik, et oleme piimaga kohanenud sellepärast, et rasketel aegadel (jääajal 40 000-10 000 aastat tagasi) andis see tugevamatele eelise. See tähendab rakkudes geneetilist mutatsiooni, mille tulemusena toodab seda õiget tüüpi valku edasi ka täiskasvanu organism.

Seega kõigile ei saa öelda, et piima tarbida ei tohiks. Samamoodi ei saa väita, et me pole tänapäeva toiduainetega kohanenud ja peaksime toituma nagu meie esivanemad sadu tuhandeid aastaid tagasi, sest mutatsioonid rakkudes võivad toimuda ka kiiremini, nagu piima puhul.

Tera- ja kaunviljad

Tera- ja kaunviljad on paleotoitumise pooldajate arvates olnud meie toidulaual lühikest aega, seega ei peaks need meile sobima. Aga mida ütlevad teadusuuringud? Teraviljad sisaldavad  süsivesikuid, valke, kiudaineid, B vitamiine, E vitamiini, rauda, tsinki, magneesiumi ja fosforit, fütokemikaale ja antioksüdante. Teraviljatoitude söömine võib kaitsta soolestikuvähkide, südamehaiguste ja insuldi eest.

Uuringud toetavad tugevalt väidet, et täisteraviljatoidud ja kaunviljad kaitsevad II tüüpi diabeedi kujunemise eest ja parandavad glükeemilist kontrolli nii I kui ka II tüüpi diabeedi all kannatavatel inimestel. Siiski arvatakse, et nisuallergia, tsöliaakia ja gluteenitalumatus mõjutab kokku umbes kümnendiku inimkonnast.

Paleo dieedi plussid ja miinused

Paleo dieeti propageeritakse tihti kui toitumisviisi, millega inimene on evolutsiooniliselt harjunud ja mida justkui kõik peaksid järgima. Tegelikult on sellel aga nii häid kui ka halbu külgi:

+ Soovitatakse süüa toiduained, milles on palju kasulikke toitaineid.

+ Soovitatakse üldse mitte tarbida suhkrut, mis on toitainevaene (nn tühjad kalorid), või teha seda palju vähem.

+ Kuna paleomenüü on üksluisem, on lihtsam kaloreid kontrollida ning selle tõttu kehakaalu langetada või seda hoida.

+ Suur valgusisaldus toetab lihasmassi säilitamist kaalulangetuse ajal.

+ Mõõdukam süsivesikusisaldus võib hästi sobida kehaliselt vähe-aktiivsele inimesele.

– Keelatakse süüa toiduaineid, millest saab kasulikke toitaineid.

– Vähendatakse menüü mitmekesisust, mis võib viia toitainepuuduseni.

– Teatud toiduainete või toiduainerühmade täielik vältimine võib tekitada ebatervisliku kinnisidee süüa tervislikku toitu (orthorexia nervosa).

– Väide, et teatud toiduainetest tuleb hoiduda, sest me pole nendega kohanenud, pole täielikult põhjendatud.

– Enamik häid soovitusi paleodieedis on tegelikult tavalised toitumisnõustajate soovitused ega ole omased ainult sellele dieedile.

6 Kommentaari
  1. Meeskond
    Meeskond says:

    Kasutatud kirjandus:

    J.A. J. Gowlett. What Actually was the Stone Age Diet? Journal of Nutritional & Environmental Medicine. 2003.

    Edward Hollox. Evolutionary Genetics: Genetics of lactase persistence – fresh lessons in the history of milk drinking. European Journal of Human Genetics. 2005.

    Aragon AA. An objective look at the paleo diet. Alan Aragon Research Review. 2009.

    John Berardi. Paleo, vegan, intermittent fasting … what’s the best diet? Precision Nutrition. 2013.

    Ferris Jabr. How to Really Eat Like a Hunter­Gatherer: Why the Paleo Diet Is Half­Baked. Scientific American. 2013.

    Flight I, Clifton P. Cereal grains and legumes in the prevention of coronary heart disease and stroke: a review of the literature. Eur J Clin Nutr. 2006 Oct;60(10):1145-59..

    Venn BJ, Mann JI. Cereal grains, legumes and diabetes. Eur J Clin Nutr. 2004 Nov;58(11):1443-61.

    Bizzaro N, Tozzoli R, Villalta D, Fabris M, Tonutti E. Cutting-edge issues in celiac disease and in gluten intolerance. Clin Rev Allergy Immunol. 2012 Jun;42(3):279-87.

    Reply
  2. Liina
    Liina says:

    Tere!

    Mind hakkas väga huvitama teie väide, et “Uuringud toetavad tugevalt väidet, et täisteraviljatoidud ja kaunviljad kaitsevad II tüüpi diabeedi kujunemise eest ja parandavad glükeemilist kontrolli nii I kui ka II tüüpi diabeedi all kannatavatel inimestel.” Kuna mul endal on insuliiniresistentsus ja oht, et kujuneb välja 2 tüübi diabeet siis olen oma kaalu kontrolli alla ja ka langema saanud just sh ka teraviljatooteid vältides, sest need sisaldavad suurtes kogustes süsivesikuid. Ja minu teada on süsivesikuvaene dieet üks toimivamaid vahendeid 2 tüübi diabeedi väljakujunemise ennetamiseks ja ka ohjamiseks. Jah, üks tükk täisteraleiba ei tapa, aga kindlasti tuleks sellisesse soovitusse, et täisteraviljatoodete söömine kaitseb 2 tüübi diabeedi eest suhtuda reservatsioonidega. Või ei tuleks? Kui eesmärk on inimeste toitumialaste teadmiste tõstmine siis mulle tundub lihtsalt, et inimene, kes seda lugu luges kindlasti seda teadmist kaasa ei saanud, et teraviljatooteid võiks tarbida ikkagi väga piiratud mahus. Kindlasti on probleem ka selles, et meie inimesed ei oska tooteid valides tegelikult vaadata kui palju sisadab see “head ja tervislikku teravilja” ja kui palju muud kräppi, kui täisteravilja tervislikuks pidada. Aitäh põnevate blogipostituste eest, väga tore on lugeda ka kasutatud kirjanduse loetelu blogiloo lõpus!

    Reply
  3. Meeskond
    Meeskond says:

    Tere!

    See väide tuleb järgmisest uuringust: Venn BJ, Mann JI. Cereal grains, legumes and diabetes. Eur J Clin Nutr. 2004 Nov;58(11):1443-61.

    Ükskõik millise toidu liigtarbimine võib põhjustada terviseprobleeme, sinna hulka kuuluvad ka kõige kõrgema toiteväärtusega toidud. See väide, mida te tsiteerite, kindlasti ei tähenda, et teravilju ja kaunvilju võiks tarbida suures koguses.

    Insuliiniresistentsusega inimesed võivad tõepoolest suuta paremini oma kehakaalu kontrollida madalama süsivesikukogusega. Aga madalama süsivesikukogusesse võib arvestada ka teravilju.

    Diabeedi põhjuste arutelu on selle artikli pädevusest väljaspool, kuid meditsiinikeskkonna konsensus on, et süsivesikute liigtarbimine iseenesest ei põhjusta diabeeti, vaid süsivesikute liigtarbimine võib põhjustada ülekaalu, mis võib põhjustada diabeeti: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0002194/

    Kõik süsivesikuallikad ei ole aga võrdse väärtusega. Teraviljade puhul tuleb kindlasti arvestada erinevust vähe töödeldud ja tugevamalt töödeldud variantide vahel, mis mõjuvad veresuhkrule erinevat moodi. Täisterakaerahelbed ja müslibatoon on erinevad. Kõiki nüansse ei ole aga võimalik ühte artiklisse kirjutada.

    Reply
  4. Liina
    Liina says:

    Aitäh selgituste eest.

    Lugesin seda artiklit, millele viitasite, sealt selgub veel nii mõndagi põnevat, mida tasuks kõrva taha panna. Ma nõustun ka sellega, et ühes artiklis pole võimalik kõike käsitleda, aga sõbraliku soovitusena ja blogi lugejana ütleksin, et antud loo puhul oleksite mõnes aspektis võinud olla natuke põhjalikum. Paleo dieedi kohta on väga palju materjali ja teie blogilugu tegelikkuses kordab neid plusse ja miinuseid. Teie varasemad blogilood on silma paistnud just sellise infoga, mida muidu igapäevaselt meediast ei leia ja on seetõttu väga väärtuslikud. Mis puudutab paleot siis ise seda dieeti ei jälgi, kuid kindlasti oleks võinud näiteks täisteratoodete mõõdukale propageermise jutu juurde tuua ka välja vimkad, mis täisteratoodete ümber keerlevad ja miks nt paleo ja lchf inimesed neid pigem vältida soovitavad. Ka teie viidatud artiklis on välja toodud, et on väga keeruline defineerida, mis asi on täisteravili ja tegelikult on näha ka meie toidutootjate puhul, kuidas selle terminiga inimesi manipuleeritakse. Toon siinkohal ise välja näited leiva ja kaerahelveste näol- Fazeri real rukkileib tooteinfo- süsivesikud 34.2 millest suhkruid 2.3g, kiudaineid 9.7g; Fazeri täisteraleib- süsivesikuid 42.3g, millest suhkruid 5.7g, kiudaineid 6.9g. Kumb on kasulikum? Või nt Heleni kiirkaerahelbed 100 g HELENi kiirkaerahelbeid sisaldab keskmiselt: energiat 1450 kJ/ 340 kcal süsivesikuid 65 g kiudaineid 13 g; 100 g HELENi täisterakaerahelbeid sisaldab keskmiselt: energiat 1456 kJ/ 345 kcal süsivesikuid 67 g; kiudaineid 14 g. Või ma olen ikkagi valesti aru saanud ja vaatamata koostise infole on ikkagi meil müügil olevad täisteratooted kasulikumad?

    Reply
  5. Meeskond
    Meeskond says:

    Tänud soovituste eest!

    Mingi toiduaine kasulikkust võiks võtta arvesse kogu menüü kontekstis. Näiteks, kui tarbitakse juba piisavalt palju kiudaineid (olenevalt inimesest näiteks umbes 30-40 g) erinevatest toiduainetest, siis võib lisa põhjustada hoopis ärritust seedimises ning sellisel juhul poleks kasulik. Muidu üldiselt ja lihtsustatult on ikkagi paremad need toidud, mis sisaldavad rohkem toitaineid väiksema kalorihulga kohta.

    Reply

Kommenteeri

Tahad küsida või täiendada ?
Ootame rõõmuga sinu tagasisidet

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *