Mis fitness-maailmas tegelikult toimub!

Autor: Risto Uuk

Kokkuvõte EPIC Fitness Summitist Birminghamis

Teadliktreening.com ja sõbrad käisid Birminghamis EPIC Fitness Summitil. Teadliktreeningust olid esindatud Risto Uuk ja Jass Murutalu ning nendega liitusid veel Sven Idarand ja Roman Minlibajev. Kohtasime üritusel Bret Contrerast, Brad Schoenfeldi ja Alan Aragoni ning saime nendega ka isiklikult natuke juttu rääkida ning pilte teha.

Käisime Sveniga laupäeva õhtul esinejate ja teiste kuulajatega õhtusöögil. Vestlesime seal põhiliselt Alan Aragoni ja Brad Schoenfeldiga.

Ma sõin õhtu lõpus Sveni koogi ära, kuna talle see ei maitsenud. Selle peale ütles Brad naljaga, et see teeb mind paksuks. Kuna ma mõistan, et paksuks muudab üleliigselt kalorite tarbimine mitte ühe maiustuse söömine, sain ma väga hästi naljast aru.

Paljud inimesed (meie kliendid) aga seda ei mõista, mille tõttu tunnevad nad süümepiinasid pärast ühe või kahe koogitükki söömist, isegi kui teevad seda harva ja ülejäänud menüü on korras.

Äärmiselt oluline on selliseid hirmusid inimestel mitte süvendada. Kuidas seda vältida? Alustuseks lõpetada selliste sõnade/väljendite kasutamine nagu “ebatervislik”, “rämpstoit”, “petupäev”, “ei tohi süüa” jne. PS! Olen ise ka selle vastu varem eksinud, aga nüüd püüan seda enam mitte teha.

Layne Norton Why Your Diet Is Doomed to Fail, ehk dieedid on mõttetud

    • Layne Norton alustas oma esitlust öeldes, et teadus ei tõesta midagi, teadus pakub lihtsalt tõendeid. Isegi gravitatsioon, mida me peame faktiks, ei ole tõestatud. Me võime olla 99,9999% kindlad, et iga kord, kui laseme pastakast lahti, siis see kukub maha, aga me ei saa olla selles 100% kindlad.Tema pakub oma interpretatsiooni olemasolevatest andmetest ja püüab olla nii korrektne kui võimalik. Me elame maailmas, kus rumalad inimesed on liiga enesekindlad, targad inimesed aga täis kahtlust ja ebakindlust.
    • 105 miljonit inimest on USA-s iga aasta dieedil. Keskmine dieeditaja üritab 4-5 korda aastas kaalus alla võtta. Ameeriklased kulutasid 2012. aastal 65 miljonit dollarit, et kaalu langetada.
    • Lühiajaliselt suudavad üle 50% dieeditajatest märkimisväärselt kaalu langetada. Seega kaalulangetamine ei ole paljudele raske, keeruline on kaalusäilitamine. 1 aasta jooksul suudavad vaid 20% säilitada 10% kaalulangust, 2 aasta jooksul suudavad alla 15% seda teha ja 3 aasta jooksul on edukad alla 5% dieeditajatest. 1/3-1/2 dieeditajatest võtavad kaalus rohkem juurde kui nad alguses enne dieedile minemist kaalusid.
    • Miks see nii on? Ta pakub välja, et dieeditamine põhjustab ainevahetuse aeglustumist (energiakulutused langevad, baasainevahetus langeb), mitokondri efektiivsus langeb, termogenees langeb, leptiini tase langeb, täiskõhutunne väheneb, näljatunne tõuseb jne. Dieetide jätkusuutlikkus on madal, keskendutakse rohkem lõpp-punktile kui elustiilile, luuakse palju kannatusi ja piinlemist ning ületähtsustatakse lühiajalist edu.
    • Kuidas olla edukas kaalulangetaja ehk mahtuda selle 5% sekka, kes suudavad üle 3 aasta oma uut kaalu säilitada? Suurenda jätkusuutlikkust, söö tähelepanelikult ja keskendu rohkem eluviisile, tervisele ja sooritusvõimele, mitte lihtsalt kaalule.

Fred Hahn vs Brad Schoenfeld debatt Resistance Training: How Much You Need, How Best to Do It, ehk kuidas jõutreeningut õigesti teha

  • Brad alustas oma esitlust teadmiste hierarhiaga, kus on püramiidi allosas kõige vähem usaldusväärsed meetodid teadmiste omandamiseks ning järjest kõrgemale minnes tõuseb meetodite usaldusväärsus. Püramiidi alumise osa moodustavad traditsioonid, seejärel autoriteedid, sellest järgmisena oma kogemus ning ülemises osas on loogika ja teaduslik meetod. Tõenduspõhine praktika võtab arvesse hetkel kõige paremaid saadaval olevaid andmeid, seostab neid oma kogemusega ja rakendab vastavalt individuaalsetele vajadustele ja võimetele.
  • Brad lähtus debatis sellest, et Fred väidab, et maksimaalseks lihasekasvatamiseks on vaja teha vaid kaks 30-minutilist jõutreeningut nädalas kasutades selleks 10-15 sekundit kestvaid kordusi üle 7 sekundi kontsentrilise (tõstva) faasiga. Edasi näitas ta läbi teadusuuringute, et need soovitused on väärad.
  • Antud juhul keskendus ta oma esitluses eelkõige treeningmahule, raskusele ja harjutuse tempole, kuid tegelikult on jõutreeningus veel teisigi olulisi muutujaid nagu sagedus, puhkepauside kestus, intensiivsus, harjutus jne.
  • Mahtu kirjeldatakse tavaliselt seeriad x kordused, aga kasutatakse ka seeriad x kordused x raskus. Ta leiab, et on olemas väga head tõendid sellest, et mahu ja lihasekasvatamise vahel esineb dose-response ehk mitu seeriat harjutuse kohta teha on parem kui ainult ühe, eriti just treenitud sportlaste seas. Samas ütles ta ka, et eksisteerib lävi, kust edasi suurem maht ei too enam paremaid tulemusi ning tõuseb risk ületreeninguks.
  • Raskust väljendatakse tavaliselt protsendina 1 korduse maksimumist (% 1KM). 1-5 KM on suur raskus ehk umbes 85-100%, 6-12 KM on keskmine raskus ehk umbes 65-85% ja 15+ KM on kerge raskus ehk umbes <60%. Alla 15 korduse ehk suuremate raskustega sooritades kasvavad rohkem suuremad lihaskiud, kergemate raskustega treenides suurenevad rohkem väiksemad lihaskiud. Maksimaalseks lihasekasvatamiseks on kasulik kasutada erinevaid korduseid.
  • Soorituse tempot väljendatakse kontsentrilise, isomeetrilise ja ekstsentrilise liigutuse soorituse kestuse alusel, näiteks 1-0-2. Kõik kokku lisades saadakse kogu korduse soorituse kestuse. Antud juhul siis 1 sekund kontsentriline, 0 sekundit isomeetriline ja 2 sekundit ekstsentriline, ehk kokku 3 sekundit kestev kordus. Ta viitas meta-analüüsile, mille järeldus oli, et lihasmassi kasv on sarnane 0,5-8 sekundit kestvate korduste puhul, kui sooritused on kontsentrilise suutlikkuseni. Ta viitas tõenditele, milles järeldati, et üle 10 sekundi kestvad kordused on lihasmassi kasvule halvema mõjuga kui lühemad sooritused. Üldiselt soovitab ta 1-3 sekundilisi kontsentrilisi sooritusi nii, et kogu korduse kestus jääks alla 8 sekundi.
  • Fred Hahn lähtus oma soovitustes natuke teisest vaatenurgast — ta ei mõelnud niivõrd lihasmassi kasvu maksimeerimisele nagu kulturistid soovivad, vaid pigem tavainimese lihasmassi kasvule. Sellest vaatenurgast lähtudes ütles ta, et oluline on treenida turvaliselt — mitte kasutada liiga suuri raskusi ega teha sooritusi plahvatuslikult. Ja samamoodi leidis ta, et oluline on puhata piiisavalt ehk vähemalt 48 tundi treeningute vahel, teha 1-3 jõutrenni nädalas ning korraga 30-60 minutit. Ta soovitas kasutada selleks lihtsat periodiseerimata treeningplaani. Ta leidis, et väga oluline on sooritada oma harjutused suutlikkuseni. Kuna ta soovitab teha harjutuse kohta ainult ühe seeria, siis on see ilmselt arusaadav.

James Krieger vs John Kiefer INSULIN: The Cause of Western Disease…Fact or Fallacy?, ehk kas insuliin on halb?

  • Kahjuks jäi John Kiefer oma lennust maha ja ei saanudki üritusele tulla, õnneks aga oli James Krieger oma teema nii põhjalikult ette valmistanud, et kattis ilusti ka Kieferile mõeldud aja kvaliteetse sisuga. Samuti oli õnneks Kiefer nõus oma valmistatud slaidid üritusel osalenutele jagama.
  • Krieger alustas oma esitlust rääkides lähemalt insuliini ülesannetest. Väärarvamus on, et insuliini roll on rasva salvestamine, tegelikult on insuliinil palju ülesandeid. Nendeks on veresuhkru kontrolli

all hoidmine, glükoosi transportimine lihastesse, lipolüüsi (rasvhappete vabanemine rasvarakkudest) inhibeerimine, vabade rasvhapete neeldumise stimuleerimine rasvarakkudesse ja veel mõned teised rollid.

  • Edasi rääkis ta, et nii John Kieferil kui Gary Taubesil on arvamus, et halbade süsivesikute söömine tõstab insuliini taset, mis ei lase rasval rasvarakkudest väljuda ja põhjustab suurenenud rasvamassi, näljatunnet ja vähendab energiakulutusi. Selle hüpoteesi testimiseks genereeris ta erinevaid väiteid, mis peavad olema korrektsed, et hüpotees oleks tõene.
  • Kõigepealt õpetas ta kuulajaid, kuidas üldse hüpoteese testida. Seda tegi ta läbi huumoriprisma. Ta võttis hüpoteesiks, et Brad Schoenfeld on Batman. Selleks, et see hüpotees tõene oleks, peaksid paljud tingimused/eeldused tõesed olema. Brad ja Batman ei tohi olla ühel ajal samas kohas. Kui Brad tegutseb põhiliselt New Yorkis, aga Batmani nähtakse sagedamini hoopis Londonis, siis see viitab, et hüpotees pole korrektne. Bradi ja Batmani hääl peab olema sarnane. Brad ja Batman peavad olema sama pikad. DNA test peaks näitama, et tegemist on sama inimesega. Ühe või mitme eelduse vääraks osutumisel on kogu hüpotees väär ja vajab korrigeerimist või sellest tuleks üldse loobuda.
  • Näiteks selleks, et insuliin hoiaks rasvhappeid rasvarakkudes kinni, peaks olema rasvunud inimestel vähem vabu rasvhappeid veres ringlemas. Ta pakkus välja tõendid, mis viitavad sellele, et rasvunud inimestel on sama palju või isegi rohkem vabu rasvhappeid ringlemas veres. Kui insuliin põhjustab näljatunnet veresuhkru langemise tõttu, siis peaks saama insuliini indeksi ja glükeemilise indeksi järgi hinnata näljatunde tekkimist, aga seda pole võimalik teha. Aasia kultuurid, kus tarbitakse palju töödeldud süsivesikuid, peaks olema tugevalt ülekaalulised, aga Aasia kultuurides on rasvumist vähem kui teistes kultuurides. Kriegeril oli veel palju teisi sarnaseid näiteid, mis antud insuliinihüpoteesi pea peale pööravad (kokku 26).
  • Kokkuvõttena järeldas Krieger, et insuliini hüpotees on täielikult ebaõnnestunud selgitamaks rasvumist ja haigestumist. Tema meelest ei ole teaduspõhiseid põhjuseid oma insuliinitaseme manipuleerimiseks läbi toitumise selleks, et kehakoostis muuta või haigestumise riski vähendada. Mis puutub rasvumisse, siis me juba teame, et rasvumist põhjustab energia üleküllus (rohkem tarbitakse energiat söögist ja joogist kui kulutatakse ära)

Gary Taubes vs Alan Aragon What Makes Us Fat: Carbohydrates or Caloric Excess And How Do We Fix It?, ehk mis meid paksuks teeb

  • Kohe alguses tahtis Alan Aragon teha selgeks, milles tema ja Gary Taubes nõustuvad. Nende hulka kuuluvad: küllastunud rasvade tarbimine on ok, söö vähem ja liigu rohkem kontseptsioon on liiga üldistatud ja lihtsustatud, toidukolesterool on ok, madala rasvasisaldusega dieedid on kaalulangetamiseks ja südamehaiguste riskitegrite vähendamiseks efektiivsed, rafineeritud süsivesikud ja lisatud suhkrud võivad olla problemaatilised ja termodünaamika seadus ei selgita ilmtingimata kehakoostise muutusi vaid lihtsalt kehakaalu muutusi.
  • Millega Aragon ei nõustunud: liigne tuginemine vaatlusuuringutele, füüsilise aktiivsuse maha tegemine kaalulangetamiseks, energia ülekülluse mitte arvestamine rasvumises, Taubes pakub ainult hüpoteese ja spekuleerib palju ning süüdistab lihtsalt süsivesikuid.
  • 11 meta-analüüsi/süstemaatilist uuringute kokkuvõtet näitasid 2 uuringut madala süsivesikusisaldusega dieedil paremaid tulemusi, 2 uuringut, mis ei olnud madala süsivesikutasemega, näitasid paremaid tulemusi ja ülejäänud ei pooldanud üht ega teist toitumisrežiimi.
  • Wu ja kolleegid järeldasid 2013. aasta uuringute kokkuvõttes, et dieetide erinevus on kõigest 1-2 kilogrammi, mis ei ole kliiniliselt märkimisväärne. Seega ülekaalulised inimesed võivad valida omale sellise toitumisrežiimi, mida nad ise eelistavad.
  • Alates 1970-ndast aastast, mida peetakse rasvumise tõusu alguseks, on keskmiselt inimeste energiatarbimine kasvanud 459 kcal. Sellest 180 kcal on rafineeritud teraviljadest, 225 kcal lisatud rasvainetest ja 21 kcal lisatud magusainetest. Umbes sama aja jooksul on langenud energiakulutused umbes 142 kcal võrra. See teeb kokku umbes 600 kcal rohkem energiat kui varem. Seega ei ole süsivesikud ainus probleem.
  • Mida siis teha? Üks võimalus on õppida maailma kõige tervislikumatelt rahvastelt. Nad söövad põhiliselt taimi, nad ei söö liiga palju, toidud on kohalikud ja süüa tehakse kodus, oad, soja ja läätsed on põhitoidud, mõõdukalt tarbitakse kohvi ja alkoholi, regulaarselt tarbitakse tera- ja kaunvilju ja süsivesikud moodustavad kõige suurema osa menüüst.
  • Selleks, et pikaajaliselt kehakaalu langetada ja säilitada on vaja tugevat sotsiaalvõrku, vähem snäkkimist, stabiilsust elus ja muud sellist. Oluline on valida endale selline toitumise ja treeningu režiim, mis meeldib ja mida suudetakse pikka aega järgida. 10% edust on toitumine, 10% on füüsiline aktiivsus ja 80% on “have a fucking life” ehk oma eluviisi eest hoolitsemine.
  • Gary Taubes alustas oma esitlust küsimusega: kui paljud kuulajatest usuvad järgmist World Health Organization seisukohta? “The fundamental cause of obesity and overweight is an energy imbalance between calories consumed and calories expended.” Terve saal tõstis käe püsti. Selle peale Taubes muigas ja ütles, et siis on temal väga suur väljakutse neid oma jutuga veenda. See tal paraku tegelikult ei õnnestunud.

Risto, Jassi, Sveni ja Romani arvamus Epic Fitness Summitist

Risto Uuk:

Ma arvan, et see koolitus oli fitness-valdkonna kuldstandard läbi oma teaduspõhisuse ja loogilise lähenemise. Kõigil esinejatel oli tehtud korralik ettevalmistus põhjaliku teadusartiklite uurimisega.

Minu jaoks olid kõige paremad esitlused James Kriegeri ja Alan Aragoni poolt, kuna mõlemad olid äärmiselt põhjalikult tõendeid analüüsinud. Kogu koolituse vältel tuli välja Kriegeri tõenduspõhine lähenemine erinevate näidetega, kus ta oli leidnud tõendeid, mis viitasid vastupidist tema varem viidatud väidetele. Näiteks ta ütles, et ühes oma uuringute kokkuvõttes tegi ta väära järelduse olemasolevate andmete põhjal. Õige teaduspõhine nõustaja ongi nõus muutma oma järeldusi vastavalt uutele teadmistele ja ei pea pelgama, et oma arvamust sellisel juhul muudab.

Paljud esinejad olid humoorikad, kuid mulle isiklikult ei meeldinud need olukorrad, kui nalja tehti oponentide üle, kui mitte öelda naeruvääristati neid

(Fred Hahni ja Gary Taubesi). Skeptikuid ja tõenduspõhiseid inimesi kritiseeritakse aeg-ajalt öeldes, et nad on “negatiivsed inimesed”. Me ei tohiks seda müüti oma käitumisega tõeseks muuta. Kõige professionaalsem esinemine oli Tony Strudwicki ja Menno Henselmansi poolt, kes andsid puhtalt sisu ega tegelenud rahva meelelahutamisega läbi piltide ja naljade.

Teemadevalik oli koolitusel väga hea, kuid ilmselgelt oli puudu psühholoogiast, mis võib olla paljude fitness-nõustajate töös väga oluline kui mitte kõige olulisem. Koolitus oli ehk ka liiga palju suunatud jõutõstjate ja kulturistide nõustamisele, kuigi nemad ei moodusta fitness-valdkonnas klientide poolest enamust. (Kuigi võttes arvesse, et see oli BodyPower Expo raames toimuv üritus, on see mõistetav.)

Kuulajad olid äärmiselt edasijõudnud ja juba teaduspõhise praktikaga kursis ning kohale kutsutud oponendid Gary Taubes ja Fred Hahn said küll oma esinemise eest viisakaid aplause, kuid oma info eest heakskiitu mitte, kuna nad ei suutnud loogika ega tõendite poolest kuulajaid veenda.

Mõni esineja suhtus selle tõttu nendesse oponentidesse isiklikult negatiivselt, teised aga olid viisakad ning lihtsalt ei nõustunud infoga, aga ei muutnud vastasseisu liiga tõsiseks. Näiteks Brad Schoenfeld kirjutas oma FB lehel enda oponentide kohta minu meelest viisakalt aga ausalt nii:

“Gary Taubes came to a scientific debate with a hypothesis and not a shred of evidence in support of his position. The equivalent of bringing a knife to a gunfight. Despite the fact that I fundamentally disagree with Fredrick Hahn on many aspects of exercise science, he is a true gentleman and made for a fun and educational debate. He also gets special props for having the best drunken night story.”

Ma loodan, et sellele koolitusele tuleb jätkuseminare, mis kutsuvad kohale ka algajaid, kellel ei ole tõenduspõhisusest head ülevaadet, et muuta selline lähenemine populaarsemaks, et rohkem inimesi võidaksid neid hüvesid. Samuti loodan, et hakatakse rohkem tähtsustama ja arutama psühholoogiat, et aidata tavainimestel jätkusuutlikult paremini toituda ja trenni teha.

Kui mõelda sellele, mida ma koolituselt sain, siis ütlen, et peamiselt kinnitust, et teaduspõhine lähenemine (oma limitatsioonidega muidugi) on väga hea lähenemine. Samuti sain hulganisti materjale, mida ise edasi uurida. Sain ka suhelda nõustajatega, kelle tööd olen aastaid analüüsinud ja keda väga respekteerin.

Sain kinnitust oma teadmistele, kuna eriti palju minu jaoks vastuolulisust ei olnud, küll aga mõned üksikud teemad, millega ma pigem ei nõustu või mida tahan edasi uurida. Näiteks kõrge valgusisaldusega toitumine (>3 g/kg), lihase kahjustuse (muscle damage) mõju lihasekasvatamisele, kõrge sagedusega treeningu mõju ületreenimisele, anaboolne aken ja toitainete ajastus (varsti on ilmumas uusi uuringuid), vadakuvalgu/valgupulbri mõju küllastuvusele, süsivesikutaluvuse testimine, HRV ja geenitestide praktiline väärtus, kaalu set-point ja ainevahetuse autoregulatsiooni suurusjärk.

Jass Murutalu:

“Selle toreda sündmuse külastamiseks pakkus algselt idee välja vist Risto. See oli hea idee. Eelkõige tõmbasid sinna tuttavad nimed, inimesed, kes lombi tagant läbi internetikaablite on olnud eeskujuks ja suurepärase info allikaks juba aastaid. Millised nad siis laivis on ja kuidas esinevad ja mida põnevat ja kuidas räägivad jne jne? Asukoht oli ka suhteliselt lähedal Eestile, et päris kiire käik. Kokkuvõttes võib rahule jääda, kuskilt midagi kripeldama ei jäänud.

Tuli välja, et tuttavaimad esinejad olidki väga kompetentsed, tõenduspõhised e sciencit jagavad hästi, humoorikad ja enam-vähem tagasihoidlikud ehk et nende kuulsus jms ei olnud neile (väga) pähe löönud. Sama lugu ka vähem tuttavamatega või täitsa võõraste nimedega. Bret Contreras tundus, et oli küll vb veidi ära tõusnud oma populaarsusega ja lisaks oli tal endale hea võlts pildistamisnaeratus treenitud.

Hr Taubes ise nö unustas teaduse koju aga vastaspoole infot pidas väga kehvaks.

Fred Hahn’i superslow treening sai pea iga järgneva esineja käest veel kiusata. Hr Kiefer, kelle müügiohvriks olen isegi kunagi langenud, ei jõudnudki kohale, aga Krieger täitis kenasti selle augu.

Väga edukalt suudeti ka veel (kahjuks) mitte vastata debati püstitatud küsimusele ja üldse üksteisest veidi mööda tulistada. See oli mõneti üllatav. Samas oli õhkkond siiski viisakas ja sõbralik, mõned võtsid koheselt vastu ka kriitikat ja tunnistasid puudujääke.

Parim esitlus oligi minu arvates James Kriegeril, ehk siis viimane debatt insuliini kohta. See oli humoorikas, väga õpetlik ja tundus, et oleks vastase kenasti hävitanud (kui vastane oleks kohale ilmunud).

Pea kõik esinejad rebisid kildu, jagasid science’it ja tundusid niisama toredad inimesed.

Väga meelelahutuslikud olid debatid. Põnev oli vaadata, kuidas sama info põhjal võivad inimesed nii erinevaid järeldusi teha.

Lõpetuseks pean tunnustama toredat ja nutikat seltskonda, kellega sai sõidus käidud ning samuti korraldajate ninameest Richard Lovatt’it.”

Sven Idarand:

“Esiteks pean Ristole edastama suure tänu, et ta minuni sellise suurepärase ürituse info edastas – need kolm päeva EPIC Fitness Summit konverentsi andsid mulle väga palju, panid mind paljude teemade üle mõtlema ja kinnitasid mulle veelkord, et peame pidevalt olema suunatud arengule ja sisimas soovima õppida, olla homme parem kui eile kõiges mis teeme.

Konverents ise. EPICu peakorraldaja Richard Lovatt oli saanud hakkama tõeliselt suurepärase tööga, tuues kokku niivõrd sisukad treenerid, nõustajad, teadlased jne.

Olles ise koolituste korraldaja, siis tean, milliseid väljakutseid sellega võib esineda. Samas ei olnud tegu pelgalt infoedastamisega vaid päevadesse oli suudetud tekitada väga mitmeid sisulisi ja kompromiteerivaid debatte. Minu jaoks oli kolme päeva kohta surutud sisse niivõrd palju informatsiooni, et pidin vahepeal kõrvale astuma ja laskma kõigel settida. Mingitel teemadel mindi lausa niivõrd detailidesse, et tundsin, et ma isegi ise ei ole nii kaugel, aga see pani veel rohkem tahtma minna koju ja edasi uurida. Eks see peabki olema hea koolituse põhiline eesmärk, et osalejaid panna mõtlema ja tahtma edasi minna selle infoga.

Sisuline olulisus. Küsimused nagu “kas kaalulangetamise tagab kaloritedefitsiit või süsivesikute piiramine?”, “Mis on kolesterool ja kas see on meie tervise seisukohalt kõige suurem mure?” tunduvad oma olemuses lihtsad, aga kui soovida nendele anda adekvaatseid vastuseid, siis treeneritena peame sellest teadma rohkem kui see, mida kuskilt ajakirjandusest lugeda saab. Sellepärast ongi vaja neid inimesi, kes igapäevaselt pühenduvad erinevate uuringute tegemisele, proovivad leida neid vastuseid, mille tagajärjed võivad olla erinevatel valikutel treeningus või toitumises jne.

Olles ise FAF Eesti koolitusjuht, siis hindan kõrgelt just neid inimesi, keda huvitab see kuidas kõik reaalselt toimub ja otsivad pidevalt vastuseid ja lahendusi — teaduslik lähenemine on muidugi üks ratsionaalsemad ja põhjendatuimaid viise selle tagamiseks (eriti kui räägime koolitamisest ja õppimisest). Milles ma aga lisaks veendusin oli see, et teadus ei oleks midagi ilma diskussioonita või arusaamata, et ka teaduslike uuringute tulemustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest igasugune andmete kogum annab alati võimaluse interpreteerimisele. Diskussioon on see, mis tõstatab küsimusi, annab võimaluse jõuda vastukäivustele, et sealt edasi liikuda juba järgmiste uuringuteemadeni, leidmas kinnitust või ümberlükkamist senistele teadmistele. Selleks aga et diskussioon oleks edasiviiv tulebki kasuks inimese analüüsioskus ja oskus näha kaugemale kui konkreetne väide, mis hetkel “hambusse jääb”, selleks aga peab ennast arendama ja õppima pidevalt.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et see nädalavahetus suunas mind mitmes osas edasi suunas kuhu tahan endaga jõuda. Sain ka aru, et kõiges ei saagi olla tippspetsialist, vaid tuleb tegelda nende teemadega, mis sinu jaoks on olulised ja enda kõrvale leida inimesed, kes sinu teadmiste/oskuste pagasit saaksid täiendada. Minul vedaski sel nädalavahetusel veel sellega, et sattusin konverentsile niivõrd huvitavate persoonidega, kellel kõigil oma lähenemine ja n-ö lemmikteemad. Seetõttu oli veel lisaks konverentsil kuulatule minu jaoks ülioluline ja kasulik diskussioon. Sel ajal saime ka edasi arutatud ettekannete üle ja teemadel, mis mulle endale tekitasid küsimusi.

Nii et olgem suunatud õppimisele, kriitikale, leidkem lahendusi ja reaalseid kinnitusi oma väidetele, aga olgem avatud sellele, et ühel hetkel see millesse usume, saab ümber lükatud või et mõnest diskussioonist võib tulla täiesti uut lähenemist meie põhimõtetele.”

Roman Minlibajev:

“Jäin EPIC Fitness Summitiga üldises plaanis väga rahule. Richard Lovitt tegi ära suure töö, et saada kokku korralik seminarikava. Loengud ise olid kõik eranditult huvitavad ja lektorid hiilgasid väga hea huumorisoonega. Päris mitme teema puhul tekkis oponentidega konstruktiivne arutelu, millest võitsid kõik saalis viibinud.

Ürituse miinuspoolele jääb see, et tihtipeale tahtsid just need lektorid, keda peetakse väga „evidence-based“, keerata asja naljaks või isiklikuks (Alan Aragoni küsimus: „kui saaksite valida treeneriks kas mind või Gary Taubesi – kelle te siis valiksite?“). Arvan, et selliste kommentaaride järgi ei ole üldse vajadust ja keskenduda võiks puhtalt meta-analüüside ja uuringute välja toomisele. Las osalejad ise otsustavad, kuidas nad seda debatti interpreteerivad.

Eesti „delegatsiooniga“ vedas ka mul. Tegemist oli väga huvitavate reisi- ja vestluskaaslastega.  Loodetavasti kordame seda ka järgmisel aastal.”