Kõik kliendid ei ole kulturistid

Kui klient tahab saada kulturistiks, siis tuleks temale ka vastavalt läheneda, aga vähesed tahavad…

Kliendid tulevad personaaltreeneri juurde erinevatel põhjustel. Personaaltreener peab need põhjused teada saama, et õigeid soovitusi anda. Kui keegi tuleb personaaltreeneri juurde selleks, et millalgi laval üles astuda, siis loomulikult peaks teda treenima kui kulturisti. Kui kliendil aga sellist eesmärki pole, siis tuleks talle läheneda teistmoodi.

Probleem “kuuspakiga”

Enamus treenereid on ise madala rasvaprotsendi kätte saanud, seega teavad, mida sellise eesmärgi saavutamine nõuab. Treenerid on tavaliselt väga kirglikud oma töö vastu ning selle tõttu on kogenud, millist pühendumist see nõuab.

Kliendid palkavad personaaltreeneri sageli selle pärast, et neil on endal palju kohustusi ja treenimine ning toitumine on rasked. Nad ei ole nõus tooma ohverdusi selleks, et saada oma rasvaprotsent kuue peale.

Suur erinevus on kas treenida treeneriga kolm korda nädalas (ükskõik kui intensiivselt) või osaleda kulturismivõistluse eelsel ettevalmistusel. Kui kulturistid võiksid võita võistlusi treenides kolm kord nädalas, siis kõik teaksid sellest. Enamus neist treenivad kaks korda päevas või vähemalt kuus korda nädalas.

Võistluseelne ettevalmistus nõuab sageli täpset kalorilugemist ja makrotoitainete paika panemist. Inimene, kes ei tea toitainete erinevust pasta ja steigi vahel, ei suuda sellist meetodit õigesti kasutada. Enamus fitness-huvilisi on uurinud mõne asja kohta, algajad tihti ei tea isegi kui palju valke või süsivesikuid toiduained sisaldavad.

Kulturist peab väga palju oma kehale pühenduma. Sellepärast vaatavad kulturistid ennast kogu aeg peeglist. Neil on kinnisidee oma välimuse suhtes ning nad pole kunagi rahul sellega, mis neil on. Nad arvavad alati, et nad saaksid olla madalama rasvaprotsendiga ja kõrgema lihasmassiga. Kas personaaltreenerid tahavad oma kliendid selliseks muuta? Võib-olla alguses tulevad nii kliendid personaaltreeneri juurde sagedamini, aga varem või hiljem annavad nad alla.

Alati vali esimesena tervis

Paljud liituvad spordiklubiga selleks, et olla tervemad. Neil pole probleemi, kui neid viiakse aeg-ajalt oma mugavustsoonist välja, aga nad ei taha, et iga trenn oleks väga suur väljakutse ning nad oleksid vigastustega kimpus.

Kulturismivõistluseks saab kindlasti ette valmistuda nii, et vigastusi ei teki, aga kui eesmärk on tõsine, siis treenitakse sageli vigastuste ja ületreenimise piiril. Neil, kes edu saavutavad, õnnestub niimoodi treenida ja terveks jääda. Personaaltreeninguklientidel peaks tervis olema prioriteet.

Pole midagi piinlikumat kui kliendile vigastust tekitada. Seda ei saa alati vältida, aga enamus kliente palkavad personaaltreeneri, et neile näidataks kuidas tõsta raskusi turvaliselt, et mitte ennast vigastada. Ükskõik mis meetodit ka ei rakendataks, tervis peaks ikkagi olema prioriteet.

Sama kehtib toitumise ja toidulisanditega. Kui kulturist ja tema elukaaslane suudavad taluda kulturisti libiido langemist ja pidevat ärritumist, siis tahavad enamus personaaltreeningukliente olla oma kallimale hea kaaslane ja üldiselt oma elu armastada. Pole õige anda kellelegi alla 1000-kalorist menüüd. Kui mingi eesmärgi saavutamiseks on aeg liiga lühike, siis tulekski kliendile täpselt seda öelda.

Mida peaks oma personaaltreeninguklientidele ütlema

Isegi kui treener teab kuidas klient ‘’kuuspaki’’ saavutada võiks, on parem öelda talle, et ta valiks realistlikuma eesmärgi. Kui treener suudab panna kliendi valima eesmärgi, mida saab saavutada treenides kolm kuni neli korda nädalas, siis võib hiljem proovida ka suuremat eesmärki. Klient on tavaliselt rohkem rahul saavutades väikese eesmärgi kui suure eesmärgi saavutamisel ebaõnnestuda.

Ükskõik kui väike eesmärk on, mingeid ohvreid tuleb tuua.

Parem kui “kuuspakk”

Kõige suurem väärtus, mida personaaltreener oma klientidele anda saab, on haridus. Lihtsalt toitumiskava või treeningkava andmine ei hari. Kui toitumiskava ja treeningkava jälgitakse, siis saavutatakse tavaliselt tulemusi, kui tihti see aga juhtub? Kliendil on oluline aru saada miks midagi tehakse ja selle tulemusena paranevad ka valikud oma eesmärgi jaoks.

Haridus muudab kliendi iseseisvamaks. Kui klient ei tea midagi ja treener lihtsalt otsustab asju kliendi eest ilma, et selgitaks miks ta midagi nii teeb, siis süüdistatakse treenerit, kui tulemusi pole. Kui klient saab aru, miks midagi süüa ja miks raskusi just sellise tehnikaga tõsta, siis saab ta ka aru, et tulemused sõltuvad eelkõige tema enda tööst.

Optimaalne vs praktiline

Olenevalt sellest kui palju kliendiga aega on, peab hoolikalt valima, mida talle õpetada. Selle pärast on oluline küsida kliendilt alguses õigeid küsimusi, et teada saada, mis info on talle oluline. Pole mõtet anda kliendile 15 lehekülge küsimusi ja teha liikumis- ja jõuteste kohe esimesel korral, kui uksest sisse astutakse. Küsides õigeid küsimusi, saab kiirelt teada milline inimene ta on. Kliendi liikumisest saab palju teada, kui vaadata teda ka lihtsalt oma keharaskusega kükkimas ja muid liigutusi tegemas.

Kliendilt tuleks küsida olulisi küsimusi, et treeninguid suunata. Küsimustega tuleks olla minimalistlik väljaarvatud juhul, kui on mingid erijuhtumid nagu näiteks vigastustega klient. Kui klient on väga motiveeritud ja tahab koos treeneriga kohe terve aasta treenida, siis on aega rohkem asju uurida. Kui kliendiga on aga ainult mõni kuu aega, siis tuleks näiteks õpetada kuidas õigesti baasharjutusi teha. Ülejäänu on detailid.

Sama kehtib toitumisega. Kui kliendiga on aasta aega, siis jõuab talle rääkida ka keerulisematest strateegiatest, nagu näiteks kuidas süsivesikuid erinevatel aegadel erinevas koguses võtta. Kui klient aga ei tea midagi, siis tuleks alguses õpetada lihtsamaid asju, nagu näiteks kuidas rohkem juurvilju oma menüüsse lisada enne, kui midagi muud rääkida.

Otsida tuleb kõige problemaatilisemaid faktoreid enne, kui hakatakse õpetama kuidas kaloreid, makro- ja mikrotoitaineid lugeda ning kreatiini doseerida. Nad ei ole kulturistid. Paljud kliendid on rahul kui vööümbermõõt natuke väheneb ja jõudu tuleb juurde. Iga väiksemgi muutus aitab. Treeneriga treenimine juba on kasulik.

Kõige närvesöövam asi on treenerid, kes käituvad oma klientidega kui kaitseväelastega. Väga vähesed reageerivad sellisele käitumisele positiivselt. Enamus kliente on elukogenud inimesed. Nad ei ole väiksed lapsed. Nendega tuleks käituda kui täiskasvanutega, kes on tulnud treeneri juurde, et abi saada. Kui kliendi peale kisamine ei tööta, võiks midagi muud proovida.

Kõik, mis tundub treenerile optimaalne, ei pruugi olla kliendile praktiline. Kuus korda päevas söömine on väga vähestele praktiline ja vajalik tulemuste saavutamiseks. Nad ei ole paksud sellepärast, et nad söövad ainult kolm korda päevas.

Kokkuvõte

On täiesti võimalik aidata klientidel saavutada tulemusi ilma, et nad peaksid võtma omaks kulturisti eluviisi. Kui klient tahab olla kulturist, siis tuleks teda nii võtta, aga vähesed tahavad.

Mehed, kes tahavad lihasmassi kasvatada, eelistavad küsida steroide tarvitavalt jõusaalimehelt kuidas ta oma lihased sai. Nad ei tule personaaltreeneri juurde ja see on normaalne. Inimesed, kes tulevad personaaltreeneri juurde, on tavaliselt rohkem haritud ja väärivad rohkem tähelepanu. Treener peaks selgitama välja nende eesmärgid ja prioriteedid.

Treener võiks kindlasti anda klientidele ülesandeid, mida nad suudavad edukalt täita. Vahel teeb kliendi õnnelikuks lihtsalt see, kui talle õpetatakse kuidas õigesti kätekõverdust teha. Võiks püstitada iganädalased eesmärgid, mida kliendid saavutada suudavad.

 

1 reply

Kommenteeri

Tahad küsida või täiendada ?
Ootame rõõmuga sinu tagasisidet

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *