Autor: Jass Murutalu
Ükspäev treeningul mainis klient, et ta kutsub oma sõpru ja tuttavaid samuti jõusaali treeningutega liituma. Aga enamus ei võta vedu. Miks küll?
Tihti on põhjuseks hirmud ja kahtlused, mis on seotud treeningsaali ja/või seal higistavate sportijatega.
Loomulikult peab inimene muutuseks ise valmis olema, keegi ei saa sunni ja pideva pealekäimisega inimesele uut (meeldivat) harjumust tekitada. Ta peab ise endale leidma selle põhjuse, miks ta näiteks jõutrenni tahaks teha.
Kui ta mingil põhjusel ei jõuagi saali, et üldse proovida, kas selline treening võiks talle sobida, siis see on väga kurb.
Mõned põhjused, mis hoiavad inimesi tagasi jõusaalis või spordiklubis jõutreeningut tegemast on järgmised:
- Ma olen liiga kõhn/paks, ma ei kuulu siia lihaseliste ja trimmis inimeste vahele oma harjutusi tegema.
- Ma pean enne vormi saama kui treeneriga/jõusaalis trenni hakkan tegema.
- Ma olen liiga nõrk, kuidas ma teen oma väikse hantliga siin saalikollide kõrval trenni.
- Kõik vaatavad mind (harjutuste sooritamise ajal).
- Treener paneb mind kohe suuri kange tõstma, ma pole rasketeks treeninguteks valmis.
- Olen liiga vana või noor, et jõusaalis treenida.
Need on lihtsalt alustaja ebakindlused seoses kas oma välimuse ja/või hetkevõimetega. Teisest küljest on see ajakirjade, videote, artiklite, telesaadete ja muu sellise sisu tõttu eksisteeriv kuvand treeningu, jõusaali ja selle asukate kohta.
Kuidas võiks nendest taskistustest teisiti mõtelda?
Välimus.
Võib ju tunduda küll, et jõusaal on täis TrimmisVormisRippedJacked mehi ja naisi, kellel enda arvates on siiski veel liiga vähe liha luudel ja rasva veidi palju. Ja loomulikult ka fitnessajakirjades pannakse piltidele pigem väga heas vormis inimesi.
Need aga pole ju meie keskmised kodanikud ja ei peagi olema.
Esiteks, pole meil ellujäämiseks ega ka tervise funktsioneerimiseks vaja nii palju liha ja nii vähe rasva. Normaalse rasvaprotsendi ulatus on suur ja see ei pea kindlasti mitte ühekohaline number olema.
Ei ole kõik treenerid kulturistid, ega ei taha enamus treenijaid ka sellisteks saada. Veelgi enam, pole vajagi. Pigem on (väga) liigne lihasmass ressursside raiskamine, tavainimese mõttes.
Ütleks pigem, et mida kehvemas vormis sa oled ja saali ilmud, seda kõvem vend (või õde) tegelikult oled!
Enne saali vormi.
Ütleme nii, et tegelikult ongi see treeningsaal eelkõige sinu jaoks, sina kes sul on veidi (või veidi rohkemgi) ülekaalu ja rasvamassi liiga palju. Või oled lasknud lihasmassi tasemel veidi madalale langeda ja keha on nõrk.
Kuna meil on ressursse hetkel nii palju ja elu on mugav, siis meil on see võimalus kasvatada endale nö üleliigset lihasmassi, sixpäkk välja tuua jne. Mina ütleks, et see on pigem aga luksus ja olulisem on see, et mitte nii heas vormis inimesed teeksid oma esimesed sammud tervislikuma elu suunas, läbi teadliku (jõu)treeningu (ja toitumise).
Mittevormis inimesed, võtke oma õiguslik koht treeningsaalis tagasi!
Hetkevõimed.
Algaja treenibki väiksema vastupanuga kui suurema staažiga tõstja. See on täiesti ok. Ego on vaja ukse taha jätta ja teha asju samm-sammult, et teekond oleks turvaline ja jätkusuutlik.
Algul väiksemate raskustega treenides võid pigem uhkust tunda selle üle, et oled teadlik treenija ja pikas perspektiivis saavutad paremaid tulemusi vähemate vigastuste ja tagasilöökidega.
Kõik vaatavad mind.
Kõik vaatavad ringi ja ka teisi. Ära sellepärast muretse. Samapalju kui sina mõtled selle peale, mis teised sinust arvavad, mõtlevad ka teised, mida sina neist arvad. Ja lõpuks, kui kellelgi on probleem sellega kuidas sa välja näed, või mis ja kuidas mingisugust harjutust teed (või mis raskusega), on see juba nende probleem.
Sa ei ole oma ebakindlustega üksi, mingil määral on meil kõigil mingid deemonid sees. Isegi nö superstaaride seas on probleemid, ebakindlused, isegi enesetapud. Mis sest, et pealtnäha tundub elu kui lill ja pappi on rohkem kui tead mida sellega teha.
Treener/treening on karm.
Tõeline fitness-professionaal arvestab kliendi eesmärkidega ja algseisuga, ega sunni sulle peale oma lemmikharjutusi või treeningmeetodeid ja -vahendeid. Treener ei peaks sundima sind hakkama jõutõstjaks ega kulturistiks või ütlema, et X harjutus või Y vahend on parim kogu maailmas.
Normaalne treening ei hõlma tingimata suuri higiloike ja tegelikult üle jõu käivaid harjutusi nagu televiisoris mõnikord näha võib. Samuti ei pea sa tõstma (algul, või ka mitte üldse) ülisuuri raskusi.
Mõni treener on ka ise võib-olla läbi käinud mingi teekonna, jõudes natuke pontsakamast isikust heasse vormi ja saavutades parema tervisliku seisundi ning nüüd soovib teisigi aidata.
Või juhtub, et treener on lihtsalt normaalne vend ja ei tee kuidagi su üle/alakaalu kohta nalja ega piina sind sobimatute harjutustega. Õnneks või kahjuks on treenereid praegu ka päris palju ja kui sulle üks mingil põhjusel ei sobi, siis ilmselt pole raske teist ja meeldivamat/kompetentsemat leida.
Vanus.
Jõusaal ei pea olema noorte mänguväljak. Ka eakatel on jõutreeningust ja liikumisest kasu ja seda veel isegi rohkem kui noortel, et oma funktsionaalset võimekust hoida. Samuti ei pea aukartust tundma vanemate inimeste ees, kes saalis tegutsevad. Võib juhtuda, et sina, noor, teed mõnda asja nendest hoopis korrektsemalt.
Pika nimekirja (jõu)treeningu kasudest leiad teadliktreening.com tõlkeartiklist: “Miks mina raskusi tõstan ja miks peaksid sinagi.”
Jõusaali uustulnuk, mine julgelt trenni. Võib-olla see (trenn või koht) ei ole tõesti sinu jaoks, sel juhul leiad kindlasti endale mingi muu liikumisvõimaluse. Aga võib-olla see sobib sulle ja leiad enda jaoks ühe suurepärase tervisliku harjumuse elu lõpuni.